/ Vanad puumajad Rakveres

PUITARHITEKTUUR RAKVERES

Rakvere linnas on ikka olnud valitsevaks puithoonestus. 200 aasta eest, mil hoonestus paiknes põhiliselt Pika tänava ja sellest ida suunas viivate lühikeste põiktänavate ääres, oli siin vaid kümmekond kivimaja.
Nii oli see kõikides Eestimaa väikelinnades, kus veel 1820. aastate alguses moodustasid puumajad kuni 90 % kogu hoonestusest. Rakveres oli selleks ajaks 54 puit- ja 12 kivihoonet.

19. sajandil kasvas Rakvere linn kiiresti, rajati uusi tänavaid, tekkisid uued linnajaod. Kuid nüüdki ehitati vaid üksikuid kivimaju, valdavalt kerkisid kõikjale endiselt puumajad.

Enamus Rakvere puuhoonetest olid ühekorruselised, varem kelp-, hiljem viilkatusega, lihtsate ja rahulike fassaadidega. Esifassaadil tavaliselt 1 – 2 paraadust, õue pool vöörus (vöörused). Sellised madalad puumajad ääristavad tänavaid veel praegugi nii mitmel pool Vanalinnas (Tõusu 12-20) kui ka Kondivalus, Seminari linnaosas, Kukekülas, Roodeväljal ja mujal.

Hoonete vanuse visuaalsel määramisel on küllalt oluline vooderdis. Kõige vanematel hoonetel on voodrilaud lai ja ulatub reeglina nurgalaudade vastu, mitte alla. Sellist näeb Pikk 18, 21, 50.

Kõige enam pöörati vanasti tähelepanu maja uste ilustamisele. Just esifassaadi nn paraaduks oli maja peamisi ehteid, olles sageli tema ainsaks kunstipäraseks aktsendiks. Rakvere vanimad originaaluksed pärinevad 19. sajandi algusest ja esindavad varaklassitsismi. Need on Pikk 21 ja Õllepruuli 6. Tänaseks on rikkaliku dekooriga uksi Rakveres vähe säilinud. Üks neist on Kunderi 4.
Uste juures tuleb tähelepanu pöörata ukse ülaosas asuvale aknale, mida nimetatakse laternavõredeks ehk valgmikeks. Nende keskosas (seespool) rippus tavaliselt väike latern, mis valgustas nii maja eeskoda kui tänavat. Valgmikud tulid kasutusele 18. sajandil ja kujunesid peagi koos kaarja vaheprussi lehtnikerdustega uste kõige kunstipärasemaks osaks.

Kohati leidub uste kohal vanu varikatuseid, mis kaunistatud toreda sepisdekooriga. Alles on varikatused veel majadel Kunderi 4, Vee 1, Posti 14, Aia 23 jm.

Päev-päevalt kaob Rakvere vanadel majadel dekoratiivne aknaraamistus. Kõige kaunim oli see endisel elementaarkooli, hilisema gümnaasiumi hoonel Pikk 29. Juugendlikku aknaraamistust 20. sajandi algupoolest saab näha Tõusu 7 majal. Päris tore oli akna piire ka Tartu 8. Tõusu 5 on alles väike, ent üsna rikkaliku dekooriga raamistatud ümar aken viilu osas.

Rakveres leidub üksikuid maju, kus fassaadil on säilinud ka muud puitdekoori kui ukse ja akna kaunistused. Näiteks Pikk 17 puitmaja, mille viilu ehib rikkalik saelõikeornament. Samuti Karja 11, kus on tegemist huvitava päikesekiiri kujutava voodrilaudise ja pitsilise karniisiga. Karja 13 on alles pitsiline karniis ning üsna rikkaliku puitornamendiga aknaraamistus. Juugenddekoor kaunistab muidu üsna ilmetut elamut Aia 11.

Puitarhitektuuri üheks suurimaks väärtuseks on ehisdetailid, mis annavad edasi ajastu maitseeelistusi ja on suurepärase käsitööoskuse tõenduseks. Detailid teevad majast just ainulaadse hoone, mis eristub teiste omataoliste seast. Kahjuks on need väikesed hooneosakesed jäänud tihtipeale piisava tähelepanuta ja väärtustamata. Seega on ka paljud omanäolised hooned kaotanud oma algupära edasikandjad ja on muutunud üheks sadade sarnaste rivis – tavalisteks majadeks.